Seentele meeldib olla soojas ja niiskes keskkonnas ja sealt nad nakatavad ka inimest. Katkine nahk lisab nakatumise riski.
1. Mis põhjustab jalaseent?
Jalaseent tekitavad seened, mida nimetatakse dermatofüütideks. Peamine haigustekitaja on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Nakkus levib inimeselt inimesele.
2. Kust võib saada nakkuse?
Seentele meeldib niiskus ja soojus, näiteks pesemisruumid ja ujulad. Nakkuse võib saada igalt poolt, kus inimesed käivad paljajalu ning kus välja ravimata seenega jalg on liikunud: spordisaalidest, riietusruumidest jne. Kuumas saunas seevastu seen ennast hästi ei tunne.
Seen võib levida ka kummikute ja kunstnahast jalatsite kandmisel, sest seal jalg higistab ja õhk ei liigu.
3. Kui levinud jalaseen on?
Keskmiselt üks inimene kümnest saab elu jooksul jalaseene. See kiusab mehi rohkem kui naisi. Noore inimese jalaseen paraneb kiiremini kui vanal. Lastel esineb seennakkust äärmiselt harva.
4. Kuidas saada aru, et tegemist on jalaseenega?
Tavaliselt tuleb jalaseen neljanda ja viienda varba vahele. See võib tulla ka jalataldadele, kus tekitab paksu naha. Seenega nakatunud nahk punetab ja ketendab ning on aldis haavanditele. Sageli on jalanahk haudunud, samamoodi nagu käed peale pikemat nõudepesu. Varsti hakkab nahk sügelema, ning sügelus võib olla nii tugev, et ei lase öösel magada. Nakatumise alguses ei ole enamasti mingeid sümptomeid.
5. Kas seen võib levida ka mujale?
Varvaste vahelt võib seen levida jalataldadele. Kui jalgu sügada, siis võib sõrmedega seent edasi kanda, meestel läheb see sageli kubemevoltidesse. Ravimata jalaseen võib edasi minna küüntele. Seenega nakatunud küüned muutuvad paksuks ja kollaseks ning küünt on raske lõigata.
Seen vigastab nahka, ja vigastunud nahk on nagu lahtine värav igasugustele bakteritele, mis võivad põhjustada eluohtlikke põletikke, näiteks roosi. Roos ehk erüsiipel on kiiresti kulgev naha ja nahaaluse koe äge põletik, mis tekib haigust põhjustavate mikroobide sattumisel lümfiteedesse ning mida iseloomustab punetav nahalööve ja kõrge palavik. Roospõletikku haigestunud vajavad alati haiglaravi.
6. Kas jalaseent saab ravida apteegi käsimüügis olevate ravimitega?
Kui neid kasutada küllalt vara, siis need aitavad. Ravimeid on salvi, pihuse ja puudrina. Kuid neid peab kasutama pikalt – veel paar nädalat peale seda, kui nähtav seen on välja ravitud.
7. Millal on vaja arsti poole pöörduda?
Kui käsimüügiravimid ei aita, sügelus on tugev või seen küll paraneb, kuid tuleb varsti tagasi, siis peab näitama jalgu arstile. Arst võtab proovi, kinnitab diagnoosi ning määrab suukaudsed ravimid. Kuid proovi ei maksa võtta enne, kui välispidisest seeneravist on möödas kuus nädalat, sest alles siis on näha, kas ravi on mõjunud. Küüntele ja jalataldadele levinud seen vajab arsti abi ja küüneseenest on väga raske lahti saada. Varbavahede eest hoolitsemine aitab seent ennetada. Ükski seennakkus iseenesest ei parane.
8. Miks seeneravimite eest hoiatatakse?
Eelkõige seespidistel seeneravimitel on vastunäidustused ja koosmõjud teiste ravimitega. Mõned seeneravimid võivad näiteks verevedeldajat tarvitavatel inimestel põhjustada verejooksu. Seeneravimit ostma minnes tuleb kaasa võtta kasutatavate ravimite nimekiri.
9. Kui kergelt võib seen tagasi tulla?
Kui käsimüügiravimit ei kasutata piisavalt kaua, tuleb seen tagasi. Selle põhjuseks võib olla ka mõni varjatud haigus, mis immuunsüsteemi nõrgendab. Kui seennakkus kordub, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata oma harrastused ja jalanõud, kas need soodustavad kuidagi nakkuse levimist.
10. Kuidas saab nakkust ennetada?
Ohutegur on vigastatud nahk: jalaseent aitab vältida naha eest hoolitsemine. Varbavahed tuleb alati peale pesemist hoolega kuivatada, ja kui need kipuvad hauduma, võib kasutada talki. Varbavahesid peaks regulaarselt kontrollima, et avastada nakkus õigel ajal.
Olulised on sobiva suurusega kingad, sest kitsad jalanõud pigistavad varbad tihedalt kokku. Seennakkus elab jalatsites edasi, sellepärast ei tohi kanda kellegi teise kingi, ja peale seene väljaravimist tuleb vanad jalanõud ära visata või neid vähemalt pika aja jooksul korralikult desinfitseerida. Sukad ja sokid ei tohi pigistada ja need peaksid olema õhku läbilaskvast materjalist. Sportimiseks on head spordisokid, mis hoiavad higise jala kuivana. Seennakkuse ravimise ajal tuleb pesta sukki ja sokke 60-kraadises vees.
Üldkasutatavates pesemisruumides tuleb kanda jalatseid. Ka vannitoa vaipa tuleb aeg-ajalt kuuma veega pesta ja õhu käes kuivatada.
Kui jalaseene probleem on algusjärgus, siis soovitame kasutada ProNails jalaseene kaitsevahendit https://nailspa.ee/e-pood/toode/foot-fungus-protector-100ml-jalaseene-kaitsevahend/
Artikli algallikas ajakiri Kodutohter: https://kodutohter.ee/artikkel/10-kusimust-ja-vastust-jalaseene-kohta-just-sinna-kohta-tuleb-jalaseen
